Kuidas ma tean, kas ese mõlgib mu põrandat?

Jaga kaal kogu kontaktpinnaga. Raske ese laiadel plaatidel on pehme, sama kaal neljal väikesel jalal ei ole.

Millised põrandad on kõige suurema riskiga?

Pehme vinüül ja linoleum, siis okaspuit, siis liimpuitpõrand. Plaat ja betoon ei mõlgi, aga võivad terava punktkoormuse all pragineda.

Kas viltalused aitavad raskete esemete puhul?

Nad hoiavad ära kriimustuse, kui midagi liigub, aga nad surutakse suure koormuse all kokku. Raskete esemete jaoks on vaja pinda, mitte pehmust.

Rasked esemed on selle peal korras. Risk on soojuse püüdmine suure lameda aluse alla, nii et jäta võimalusel õhuvahe.

Praktiline · 3 min lugemist

Põrandate kaitsmine raskete esemete all

Punktkoormus mõlgib pehmeid põrandaid. Mida panna jalgade alla tammel, vinüülil, plaadil ja betoonil ning kuidas arvutada, kas seda vaja on.

Mööbel ei mõlgi põrandat sellepärast, et ta on raske. Ta mõlgib põrandat sellepärast, kui palju kaalu maandub kui väikesele pinnale, ja selle numbri saab välja arvutada enne tarnet, mitte pärast.

Arvutus, mis selle otsustab

Surve on kaal jagatud kontaktpinnaga. Sama kaal, väiksemad jalad, suurem surve.

Betoonpink kaalub 84 kg ja seisab kahel murtud teraslehel. Nende lehtede peale laiali jaotatuna on koormus pehme, sest pind on suur. Pane sama 84 kg nelja mündisuurusele jalale ja surve igaühe juures on mitu korda suurem, ja just seal põrandad alla annavad.

Seepärast võib 62 kg kapp pideval alusel olla põrandale ohutum kui 31 kg laud neljal kitsal jalal. Kaal üksi ütleb, kui raske teda on liigutada, mitte seda, mida ta põrandaga teeb. Mööbli kaal ja põranda koormus katab konstruktsiooni poole.

Mida iga põrand teeb

Vinüül ja linoleumikate. Kõige pehmem levinud põrand ja kõige suurema riskiga. Mõlemad on viskoelastsed, mis tähendab, et nad deformeeruvad püsiva koormuse all aeglaselt ja tihti ei tule tagasi. Jalajälg, mis ilmub kuude jooksul, on alles ka kuid pärast mööbli äraliigutamist.
Okaspuit, eriti mänd. Mõlgib kergelt ja püsivalt. Sügavat mõlki okaspuidus saab vahel auruga tõsta, mis on parandus, mitte ennetus.
Liimpuit- ja massiivlehtpuitpõrand. Vastupidavam, aga viimistlus kriimustub ammu enne, kui puit mõlgib. Tamm võtab punktkoormust paremini vastu kui mänd.
Plaat. Ei mõlgi. Võib pragineda, tavaliselt siis, kui punktkoormus maandub toetamata kohale või liimialuse tühimiku peale. Vuugid on nõrgad kohad.
Betoon. Sisuliselt immuunne, kui ta ei ole kaetud millegi pehmega.

Koormuse laiali jaotamine

Lahendus on alati pind. Lisa jalgade alla materjali, et sama kaal kataks rohkem põrandat.

Kõvad alused, mis on jalast suuremad. Jäik alus jaotab koormust väljapoole. Pehme surutakse kokku ja ta annab surve niikuinii edasi, ja just selle vea teevad inimesed, kes haaravad kõige paksema vildi järele.
Pidev liist või plaat pika eseme all, kui disain lubab.
Vaip kindla aluskihiga, mis jaotab koormust mõistlikult ja hoiab ühtlasi kriimustusi ära.
Vineeriruudud erakordsete koormuste all, mis näevad ajutised välja ja töötavad väga hästi.

Vilt on endiselt õige vastus kõigele, mis on piisavalt kerge liigutamiseks. Ta hoiab ära kriimustamise, mis on kaugelt kõige levinum põrandakahjustus. Viltalused ja põranda kaitse räägib mõõdust ja vahetamisest.

Kaks viga

Plastliugurid lehtpuitpõrandal. Kõva plast korjab liiva üles ja muutub abrasiiviks. Iga kord, kui ese nihkub, ta lõikab. Vilt kogub liiva enda sisse, selle asemel et teda põrandasse ajada, ja seepärast ta töötab.

Kummi vinüülil ja linoleumil. Mõned kummisegud kannavad plastifikaatorit vinüüli ja jätavad jala alla püsiva kollase või pruuni pleki. Selle ilmumine võib võtta aasta ja miski ei eemalda seda. Kasuta elastsel põrandal vilti või kõva alust, mitte kummi.

Lohistamine on hullem kui kaal

Enamik kahjustusi juhtub liigutamise ajal, mitte aastatepikkuse seismise ajal. Raske ese, mida lohistatakse paar sentimeetrit, et teda sirgeks sättida, võib jätta kriimu, mida hilisem hoolitsus ei tee olematuks.

Tõsta, ära lükka. Kõige jaoks, mis on tõstmiseks liiga raske, kasuta põrandatüübile mõeldud mööbliliugureid, liiguta väikeste sammudega ja võta liugurid pärast ära, sest nad ei ole püsiv jalg. Betoonmööbli liigutamine annab meetodi raske otsa jaoks.

Põrandaküte

Raske mööbel põrandakütte peal ei ole konstruktsiooniprobleem. Mure on soojuslik: suur lame alus, mis seisab otse põrandal, võib püüda enda alla soojust, mis puitpõrandal tähendab kuiva kohta, mis kahaneb teistmoodi kui ülejäänud tuba.

Jalad on põrandakütte peal paremad kui pidev sokkel, sest õhk liigub all. Kui ese siiski lamedalt seisab, lahendab asja tema tõstmine paar millimeetrit alustele.

Kontrolli kuu aja pärast

Libista eset õrnalt ja vaata. Varajane märgistumine on signaal pinda juurde lisada enne, kui ta püsivaks muutub, ja pehmel põrandal ütleb esimene kuu kõik selle, mida järgmised kümme aastat teevad.

Lühidalt

Surve on kaal jagatud pinnaga. Probleem on väikesed jalad, mitte mass.
Vinüül ja linoleum deformeeruvad püsivalt. Okaspuit mõlgib. Plaat praguneb punktide all.
Jaota koormust jäikade alustega, mis on jalast suuremad, mitte paksude pehmetega.
Ei kõva plasti puidule, ei kummi vinüülile.
Pigem tõsta kui lohista. Enamik kahjustusi juhtub liigutamise ajal.

Korduvad küsimused

Kuidas ma tean, kas ese mõlgib mu põrandat?: Jaga kaal kogu kontaktpinnaga. Raske ese laiadel plaatidel on pehme, sama kaal neljal väikesel jalal ei ole.
Millised põrandad on kõige suurema riskiga?: Pehme vinüül ja linoleum, siis okaspuit, siis liimpuitpõrand. Plaat ja betoon ei mõlgi, aga võivad terava punktkoormuse all pragineda.
Kas viltalused aitavad raskete esemete puhul?: Nad hoiavad ära kriimustuse, kui midagi liigub, aga nad surutakse suure koormuse all kokku. Raskete esemete jaoks on vaja pinda, mitte pehmust.
Aga põrandaküte?: Rasked esemed on selle peal korras. Risk on soojuse püüdmine suure lameda aluse alla, nii et jäta võimalusel õhuvahe.